1Sep
Seitseteist valib tooteid, mis meie arvates teile kõige rohkem meeldivad. Selle lehe linkidelt võime teenida vahendustasu.
Minu sõber, kellega ma käisin põhikoolis, keskkoolis ja keskkoolis, langes sel nädalavahetusel mõttetu tulistamise ohvriks. Eile õhtul läksin talle haiglasse külla ja mul on hea meel tõdeda, et tal läheb hästi, aga ma olen vihane. Vihane mitte ainult tulistamises osalenud inimeste peale, vaid ka enda peale. Tunnen end täielikult oma maailma haaratud ja seda ka seetõttu, et olen oma kodule ja kogukonnale nii lähedal, olen kohustatud seal olema.
Ma igatsen oma õdesid, sokke ja ema, kuid tunnen, et koju minnes jääb mul sageli osa sellest nn kolledžielust ilma. Kohati käivad peast läbi mõtted kaugemale kooli kolimisest, kuid arusaam hajub kiiresti, sest mina tean, et Howard on koht, kus olla afroameerika ajakirjandustudengid, ja et olen kohanud nii palju lahedaid sõbrad. Kui ainult Chicagos või veel parem Mehhikos oleks õde. Ma arvan, et need tunded on kõik osa minu kasvavast ja kohanemisprotsessist (ma loodan, et see teeb kiireks).
