Mis juhtus Mahsa Aminiga?

Neli päeva Iraanis ning sel nädalal New Yorgis ja Berliinis on toimunud massimeeleavaldused Iraani valitsuse ja Iraani presidendi Ebrahim Raisi kohaloleku vastu ÜROs. Teheranis ja Kurdistani provintsi linnades on inimesed tulnud tänavatele vägivaldsetes kähmlustes, mille tulemusel on hinnanguliselt 221 inimest haavatud, 250 vahistatud ja kolm väidetavat surma.

Põhjuseks on reedel 22-aastase kurdi naise Mahsa Amini surm.

Kes on Mahsa Amini?

13. septembril viibis 22-aastane Mahsa Amini, kes on pärit Lääne-Iraanis Kurdistani provintsis asuvast Saqqezi linnast, Teheranis, sõites sinna perekonda külastama. Ta oli koos oma venna Kiaresh Aminiga Haqqani maantee sissesõidul, kui režiimi poolt ta arreteeriti. nn juhendav patrull ja viidi üle moraalse julgeoleku agentuurile, väidetavalt sobimatu riietuse kandmise pärast hidžaab. Sündmuse CCTV videod, mille Teherani politsei hiljem avaldas, näitavad, kuidas ta vahistamise hetkel pikali kukkus.

Amini vennale öeldi, et ta viiakse kinnipidamiskeskusesse, et läbida "teabetund" ja ta vabastatakse varsti pärast seda. Tal ei õnnestunud kunagi. Amini jõudis hoopis Kasra haiglasse, kus ta reedel pärast kolm päeva koomas viibimist suri. Nüüdseks kustutatud Instagrami postituses väitis haigla, et ta oli saabudes ajusurmas. "Patsiendile tehti elustamine, südamelöögid taastusid ja patsient viidi intensiivravi osakonda," kirjutasid nad algselt.

Eestkostja. «Kahjuks tekkis patsiendil pärast reedest 48 tundi ajusurma tõttu taas südameseiskus. Hoolimata meditsiinimeeskonna pingutustest ei õnnestunud teda elustada ja patsient suri.

Tunnistajad väidavad, et patrull peksis teda kaubikus, mis kavatses ta arestimajja toimetada.

Milline on olnud reaktsioon?

Kui uudis Amini surmast uudistesse jõudis, algas viiepäevane protest üle kogu riigi ja kogu maailmas – tänu juba vaidlustatud Ebrahim Raisi kohalolek ÜROs sel nädalal. Hashtag #mashaamini hakkas Twitteris populaarsust koguma, rohkem kui kahe miljoni mainimisega; ning reformimeelsed ja feministlikud aktivistide rühmad – sealhulgas USA-s asuv, Iraanile pühendunud HRANA (Inimõiguste aktivistide uudisteagentuur) – hakkasid mobiliseeruma. Eilsed protestid lõppesid ühe ühingu liikme surmaga politsei ja nüüdseks laialt levinud põletamine pearätid. Iraani Amnesty, samuti USA ja Prantsusmaa valitsused on tema surma vastu sõna võtnud.

The Prantsuse välisministeerium nõudis tema surma õiglast ja läbipaistvat uurimist, nimetades seda "sügavalt šokeerivaks" sündmuseks. Valge Maja "Mahsa Amini surm pärast vigastusi, mida ta sai politsei vahi all "sobimatu" hidžabi kandmise tõttu, on inimõigustele kohutav ja jõhker rinne."

Teherani politseiülem Hossein Rahimi väidab, et Amini surm oli "õnnetu õnnetus", öeldes, et ta sai südamerabanduse olemasolevad tingimused. Amini isa on need väited tuliselt vaidlustanud, öeldes, et ta usub, et teda on palju muudetud CCTV kaadrid, mis on vastuolus tema verevalumite ja pealtnägijate ütlustega ning räägivad reformierakondlasele kalduvale iraanlasele Rouydad24ajaleht: "Nad ütlesid, et Mahsal on südamehaigus ja epilepsia, kuid isana, kes teda 22 aastat kasvatas, ütlen valjult, et Mahsal ei olnud ühtegi haigust. Ta oli täiesti terve. Isik, kes mu tütart lõi, tuleks anda kohtu alla avalikus kohtus, mitte võltsprotsessis, mille tulemuseks on noomitus ja väljasaatmine."

Milline on naiste olukord Iraanis?

Fakt on see, et Amini surm oli lihtsalt vaste olemasolevale pulbritünnile. Ehkki seaduse järgi peavad naised Iraanis alates 1979. aastast avalikus kohas hidžaabi kandma, pole seda viimastel aastatel praktiliselt jõustatud. See tähendab kuni uue presidendi Ebrahim Raisi võimule asumiseni 2021. aastal. Sellest ajast alates on selle vastu toimunud tohutu mahasurumine naiste vabadused. 15. augustil kirjutas ta alla määrusele, millega jõustati riigi riietumisstiil koos uue piirangute loeteluga.

Islami karistusseadustiku artikkel 638 ütleb, et naiste ilmumine tänavatele ja avalikkuse ette ilma islami hidžaabita on kuritegu. kuid pole selge, kas politseil on selle seadustiku alusel meelevaldne õigus kodanikke vahistada ilma igasuguse kohtumääruseta. Tegelikult on nn moraalipolitsei tegevust tugevalt kritiseerinud ÜRO inimõiguste büroo, milles öeldakse, et politsei on sihikule võtnud naisi, ja väidetavalt on kontrollinud naiste olemist videoid löödi näkku, peksti kurikatega ja visati politsei kaubikutesse isegi selle eest, et ta kandis ka lihtsalt hidžaabi lõdvalt. Neid on isegi kritiseerinud kaks kõige kõrgemat ajatollat Iraanis.

Amini pole kaugeltki viimaste kuude kõrgeima profiiliga juhtum – kuigi ta on kõige olulisem surm. Juulis 28-aastane kirjanik ja kunstnik Sepideh Rashno arreteeriti „sobimatute riiete” kandmise eest ja ta oli üks paljudest naistest (ja meestest), kes avaldas 12. juulil Iraani „hidžaabi ja kasinuse päeva” vastu protesti, eemaldades sotsiaalmeedias oma hidžabid. Seejärel nähti Rashnot riigitelevisioonis ametlikult vabandamas. Ta kandis täielikku hidžaabi ja nägi vaoshoitud välja. Inimõigusorganisatsioonid, sealhulgas HRANA, väidavad, et ta näitas piinamise märke ja et ta oli tõenäoliselt üks paljudest naistest, kes olid sunnitud ülestunnistusi tegema. Rashno on endiselt vahi all ning tema juhtum tõi augustis kaasa laialdase protesti ja kampaania.

Nüüd võis Amini surm osutuda viimaseks piisaks, kuna režiimi vastu jätkuvad ulatuslikud ja vägivaldsed protestid. Näitlemine ÜRO inimõiguste ülemvolinikNada Al-Nashif on öelnud: „Mahsa Amini traagiline surm ning süüdistused piinamises ja väärkohtlemises tuleb viivitamata, erapooletult ja sõltumatu pädev asutus, mis tagab eelkõige selle, et tema perekonnal on juurdepääs õigusemõistmisele ja tõde."